Põgenikevaidlus, lennuliikluse jamad ja olematu majanduskasvu kurvad uudised viisid mõtted naiste peale. Pani ju Kanada peaministergi äsja ametisse valitsuse, milles on 15 meest ja 15 naist. Et oleks võrdne. Aga mitte ainult - et oleks ka parem.
- Naisinvestorite klubi paisub iga päevaga. Foto: Meeli Küttim
Ma küll ei langeta investeerimisotsuseid ettevõtte juhi soost lähtuvalt, kuid mullegi meeldib, kui juhtkond rõhutatult maskuliinne pole. Usun, et see toob kaasa vähem volkswagenlikke jamasid. Sookvootidesse ma ei usu, kuid usun turu vabasse valikusse, et omanik ja juht saab ise naisjuhtide vajadusest aru. Soolist palgalõhet näen probleemina ja usun, et palkade avalikustamine, nagu Põhjamaades, võiks Eestis seda leevendada.
Naised on meestest edukamad investorid
Mõni nädal tagasi, kui Rakverest Virumaa konverentsilt esinemast tulime, sain võimaluse lobiseda
Kristi Saarega. Kristi on rohkem kui paarituhande liikmega Eesti
naisinvestorite klubi üks eestvedajaid.
Minu küsimusele, kuidas see klubi
küll nii kiirelt paisub, mis on selle populaarsuse saladus, kostis lühike vastus: sest seal pole mehi. Just seetõttu julgevad naised klubiüritustel ja klubi meililistis igasuguseid küsimusi esitada kartuseta, et nad paika pannakse ja neid otudena näidatakse.
Viimane on nüüd küll minu tõlgendus, Kristi päris nii ei öelnud. Kuid mõte jääb. Samas toimib hästi see naiste värk investeerimisalal.
Uuringute kohaselt ongi naised meestest sel alal paremad, vähem emotsionaalsed. Mõttekoht või mis, mehed?
Mehed on endast paremal arvamusel ega jäta seda üldjuhul ka enda teada. Mehel on alati iga asja kohta arvamus, mis tuleb enamasti ka välja öelda. Hakka või arvama, et arvamus ongi oma loomult üsna isane asi. Mõni ime, et ta on Eestis keskealise valge mehe nägu. Naine lihtsalt ei taha avalikult arvata. Tean, et ka Äripäeva arvamustoimetus näeb kurja vaeva, et naisi avalikult ütlema saada. Niisamuti näeme vaeva naisi oma konverentsilavadele kutsudes. Mis nüüd mina ja kuidas nüüd mina.
Naised, võtke sõna!
Ehk, nagu juba lugeja ilmselt ära arvas, tahan kutsuda naisi üles arvamust avaldama. Eesti ühiskonna ja majanduse arengu, aga kindlasti ka investeerimistegevuse teemal. Oma kogemust jagama, oma lugu jutustama. Sellest oleks kõigil õppida, peale naiste kindlasti ka meestel.
Naine annab diskussiooni loogikat ja lisab külma mõistust. Iga mees teab, et naine sunnib mõtteid väljendama, sunnib oma tundeid sõnadesse valama. Naisega ei piisa, kui lööd käega vastu lauda ja astud lihtsalt toast välja. Naisega pead probleemiga tegelema hakkama. Naisega ei saa loota, et väiksed vastikud probleemid ise laheneksid ja suurteks vastikuteks ei kasva.
Sedasama oleks vaja ka Eestis. Mul on väga hea meel, et naisinvestorite klubi kasvab, kuid arvan, et alles siis saame Eestis kõige efektiivsemalt iga ühiskonnaliikme panust kasutada, kui polegi enam vajadust eraldi naisklubide järele. Kui naised on võrdsed ja võrdselt sõnakad ja veel olulisem, võrdselt kaalukad igal pool.
Seotud lood
Äripäevas ei ilmu just tihti lugusid pealkirjaga „Kolm asja, millest mehed ei taha naistega rääkida“. Aga täna oleks see lause juhtkirja pealkirjaks isegi hästi sobinud.
Teisipäeva õhtu, tuled Tallinna Pelgulinna gümnaasiumi ruumides kustuvad üksteise järel ja harvad hilja peale jäänud õpilased sätivad fuajees minekule. Samal ajal süttivad lambid maja suurimas auditooriumis, kus vähem kui poole tunniga võtavad koha sisse poolsada naishinge. Hüvasti kehaline kasvatus ja algebra – kool on lõplikult börsi päralt!
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.